Music is what feelings sound like

Eelmine sügis (2005) oli mul võimalus valida endale lisaerialaks muusikateraapia. Loetakse seda üle aasta, seega võimalus oli topelthea. Haarasin sellest kinni ja tahan Sinuni tuua mõned minu läbielamised ja muusikateraapia kogemused.
Lisaks loengu teoreetilisele sisule toimusid paralleelselt ka praktilised ülesanded. Õppejõud, Alice Pehk, valmistas igaks loenguks mõne muusikaterapeutilise tegevuse.

Tähtis oli see, et sain ise kogeda ja näha kuivõrd muusika võib minule mõjuda; kuivõrd üks muusikapala on teisest erinev ja kuivõrd erinevaid tundeid ning füsioloogilisi muutusi võib muusika tekitada.

Sügise semestri sisuks oli retseptiivne ehk kuulamistehnikatel põhinev muusikateraapia. Peamiselt muusika kuulamine. Muusikalised tegevused muusikaprotsessis on sageli ühendatud teiste loovate tegevustega nagu muusika joonistamine, voolimine, lõikamine-kleepimine, tantsimine, samuti muusika kirjutamine sõnadasse jms.
Kevadsemester sisaldas endas taaskord teoreetilisi teadmisi, aga ka aktiivset ehk musitseerimistehnikatel põhinev muusikateraapia. See oli isegi veel põnevam kui esimene poolaasta. Pillidel mängimine tõi nii palju erinevaid tundeid esile ja pakkus võimaluse lõdvestuda ning mängida parajasti seda, mis oli hinges ja mis tahtis välja saada.

Muusikateraapia positiivseks küljeks tooksingi selle, et muusika ja pillimängimise abil on võimalik omavahel mitteverbaalselt suhelda. Kui ei leia sõnu, siis võta mõni pill. Pole tähtis ega vajalik pillimänguoskus, sest see ei ole muusikateraapias oluline.
Oluline on see, et läbi muusika saab väljendada oma tundeid ja mõtteid. Peale loenguid tuli meil läbida ka praktika, teha vähemalt 10 seanssi, sihtgrupi valimisel oli vaba valik. Ise elan ühes väikeses maakohakeses nagu Kohila, see-tõttu otsustasingi teha ka oma muusikateraapia praktika Kohila Avatud Noortekeskuses.
Tundeid äärmusest äärmuseni; naljakalt tõsiseid ja tõsiselt naljakaid küsimusi; täiesti kontrollimatu balalaika tinistamine või flöödi puhumine.
Ja ikka ja jälle jõudmine arusaamiseni, et pisipõnnidega või koolijutsidega tegelemisel on kõige olulisem olla l o o m u l i k ja Sina ise, sest nad ise seda on!

Nad ütlevad selle eest aitäh :)

Jelena Ivanova, TLÜ