Ahhaa-ohhoo!

Taas üks EPSÜ-REPSÜ läbi viidud ja tugevalt veendutud EPSÜ jätkusuutlikkuses!

Algas kogu trall nagu ikka kogunemisega Tallinnas ja Tartus. Õnneks oli varutud piisavalt aega, et ka need, kes kodus magama jäid, siiski õnnelikud bussile jõudsid. Tallinnas oleksid tudengid äärepealt pidanud bussi ise kinni püüdma, kuid siiski leiti lihtsam alternatiiv.

Algas sõit hämmastavalt saladuslikku kohta, mis iga läbitud kilomeetriga siiski selgemaks sai. Tõesti-tõesti, sõidame Järvamaale! Oh, ei, hoopiski mitte Paidesse ning ka Türi on vale vastus. Hoopiski Kabalasse läksime seekord, mis on üks tore küla Türi lähedal. Tee peal sai lisaks elevuse jagamisele meisterdada kingitusi teise linna uutele tuttavatele. Tallinnast tulijad joonistasid ja kirjutasid midagi vahvat ning tartlased manipuleerisid karvaseid traate igasugusteks võimalikeks ja võimatuteks kujudeks.



Tartu bussil õnnestus varem kohale jõua, kuid oh õnnetust, kus küll võiks asuda Kabala Rahvamaja? Üritasime sisse murda bussi kõrval asuvasse majja, et saada juhtnööre, kuid siis teatas Pea, et see ongi see õige maja, vaja vaid läheneda õige nurga alt. Ehk siis tagant uksest. Tallinna buss aga oli endiselt teel, ilmselt soovis stiilselt hilineda. Ent sellest polnud lugu. Tartlased pandi otsemaid ringidesse ning kästi neil üksteisele valetada, et siis näha mis juhtub. Tõstatasime hüpoteesi, et saab naerda ning on hea meel tõdeda, et empiirilist tõestust see ka leidis!



Jõudis kord ka Tallinn kohale ning pidu sai alata. Puudu ei jäänud joogist, söögist ega mitte ka lõbusatest psühholoogidest. Tõestust sai, et oleme kõik mitmekülgselt andekad. Hakkama saadi emotsionaalsusega vähetõenäolistes olukordades ning kummaliste piirangutega tiimitööga. Rohkemgi veel, oldi harukordselt osavad selles! Veendusime ka selles, et neil, kel eelmine aasta oli palju auke kõrvades, olid need veel alles, et mõned on iluvõimlejad, mõnel on mitmeid vendi ja õdesid, mõned on vallalised ning kõikidele meeldivad oma kursakaaslased!

Lisaks sai kõvasti tantsu ja tralli, jenkat ja moshi!





Koduteel bussides oli mõnel juba toss väljas, kuid teised jällegi pidasid plaani õhtut jätkata.

Minul isiklikult oli väga äge ja tore näha kõiki uusi ning ka mõningaid vanasid nägusid ja tahan teid kõiki järgmine aasta uuesti näha.

P.S. Veel pilte.

Ja siin ka.

Oh, siingi!

Aitäh ja tulge jälle!!

Teopea Kaisa

Mu südames on EPSÜ! EPSÜ! EPSÜ!

Armas, EPSÜ!

Soovin Sulle palju õnne sünnipäevaks!

Sa sündisid täna 16 aastat tagasi! Ma arvan, et Sinu loomine ja elushoidmine oli sel ajal tõeline kangelastegu - liikmed asusid nagu praegugi erinevates linnades, e-mail ja pidev ligipääs internetile arvatavasti paljudel puudus, mobiilidest rääkimata. Ometi kuidagi neil see õnnestus - korraldati pidusid, koolitusi, käidi mööda Euroopat reisimas jne..

Võiks arvata, et Sinu elu nüüd palju parem - meililistid, smssid, koduleht, orkut, facebook.. Nii lihtne on Sul oma olemasolust ning tegemistest peaaegu et kõigile psühholoogiaüliõpilastele korraga teada anda. Ent ometi pole kõik psühholoogiaüliõpilased Sind omaks võtnud, nii mõnigi ei tea isegi, et Sa eksisteerid.. Võid selles ainult iseend süüdistada - oma päid, kellel ei ole Sinu jaoks piisavalt aega, oma nulli ümber kõikuvat eelarvet ning vähest aktiivsete liikmete hulka.. Ent ma olen üsna kindel, et need asjad on alati nii olnud - peadeks saavad ikka need tublid psühholoogia üliõpilased, kellel on musttuhat muud asja ka pooleli, raha pole Sul kunagi lademetes olnud ning aktiivsete liikmete hulk..

Aga mu armas EPSÜ, ei tasu siiski enda vastu liiga karm olla! Sa jääd mõningate psühholoogiaüliõpilaste jaoks märkamata mitte selle pärast, et Sul midagi viga oleks, vaid sellepärast, et nad on muust lärmist poolpimedaks ja kurdiks löödud.. Ülikoolides on koridorid kaetud plakatitega, üks kirevam kui teine .. E-kirjakastidesse tuleb igapäev nii palju kirju, et lihtsalt ei jõua kõigisse süveneda.. Ja vaesed esmakursuslased! Nende pärast käib esimestel kuudel lausa verine võitlus - rebasenahast tahavad omale tükki rabada nii tudengi- kui ka äriorganisatsioonid. Täiesti mõistetav, et teise kuu lõpuks ei taha värske tudeng enam põhimõtteliselt midagi kuulda ühestki organisatsioonist..

Ent ometi, ka ilma säravate hilpude ja suure rahakotita on Sinus midagi, mis tõmbab psühholoogiaüliõpilasi magnetina.. Sest kuidas muidu oleksid püsinud kõik need 16 aastat ning nii palju arenenud ja tarkust kogunud! Ja nüüd elad ka need ajad üle, kui ülikoolidel kärbitakse eelarveid, nii et tudengiürituste toetamine muutub võimatuks.. Sest aastatega on Sinu juurde kogunenud hallipäised inglid, kes ikka hädast välja aitavad! Ma olen kindel, et kuni Eestis eksisteerib imetajateliik psühholoogiaüliõpilased, püsid ka Sina, armas Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus :)

Palju õnne veelkord!

Kohtume Sinu sünnipäeval, 21. novembril, kell 19.00 Tudengimajas (Raekoja plats 16, Tallinn)

Ikka Sinu,
Tiina Siimar

Sweet little sixteen - EPSÜ 16. sünnipäev

Holaaa!

Tähistame üheskoos EPSÜ kuueteistkümnendat ja Lahendus.neti seitsmendat sünnipäeva!

Aeg: 21.november, kell 19.00
Koht: Tudengimaja, Raekoja plats 16, Tallinn

Tuleme kokku, räägime sünnipäevalaste tegemistest, teeme-sööme torti, mängime mänge, keerutame jalga ja teeme muid eakohaseid tempe.
Oodatud on kõik endised ja praegused psühholoogiaüliõpilased ja teised, kes tunnevad, et peaksid kohal olema!

Ei tea, mida 16. aastase sünnipäevale selga panna? Ammuta ideid siit http://tinyurl.com/5pbfxr

Vabalt võib kaasa võtta sööki ja jooki, peaasi, et vanematele ka midagi baari- ja külmkappi jääks :)

Üritus on epsü liikmetele, lahendajatele, hallpeadele ja meie armsatele õppejõududele tasuta :) Teistele 16 krooni, mille saab maksta kohapeal.


Sünnipäevalapsed rõõmustavad väga kingituste üle:

EPSÜ
Saaja: Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
Arvelduskonto: HANSAPANK 112 011 9456
Selgitus: sünnipäeva toetus

Lahendus.net
Saaja: Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
Arvelduskonto: HANSAPANK 221 017 384 491
Selgitus: annetus Lahendus.netile

Ole kohal :)

Lisainfo:
Tiina Siimar, tiina@siimar.com

EPSÜ-REPSÜ 2008

Kui EPSÜ pead veed võileibu vorpisid olid rebased juba elevuses ning ootel.
Ehk kuidas Tallinna ja Tartu nunnud rebased kohtusid.

Tallinn: 16:45 TLÜ U-maja fuajee, trobikond värskeid psühholoogia tudengeid omavahel sädistamas.

Tartu: 16:15 Tiigi 78 maja ees kogunevad tudengilinna rebased, et võtta ette jalutuskäik bussi peale.
Väike peade ülelugemine ning bussides.
Bussis laiutamiseks ruumi ei ole, kõik on hästi lähestikku, et ikka lähedalt tuttavaks saaksid. Tartust tulevas
bussis jätsime natuke rohkem ruumi, vaimu jaoks muidugi.
Rebased saavad omale ka moonakotikesed, et reisi ajal teise linna tudengile plastiliinist kunstiteos voolida kingiks.
Teekond viis Repsülised Paide vallitorni, ohjummel kui palju seal neid treppe oli!

Ei saa ükski tutvumise üritus olla ilma nimeringita, seekord oli nimi seotud ka inimese erilise omadusega.
Nii teame, et seltskonnas viibisid meil kõige pehmema kampsuniga, väga paljude kõrva aukudega ning triibulise aluspesuga isiksused.

Teatri tegemine oli sellel aastal tipptasemel, tekkis küsimus, kas nad ikka tulid psühholoogiat õppima või asutsid hoopis lavakasse!
Väga loomingulised rebased igatahes. Etendati erinevaid isiksusehäireid eri situatsioonides, mille teopea Tiina neile välja mõtles.

Veel mänge ja näksimist ning tantsu-tantsu-tantsu, kõike seda ruumis, kus ei olnud nurki.
See oli minu kolmas ning kõige vingem EPSÜ-REPSÜ, sain sellest uut energiat uuteks üritusteks, aitäh nunnud!

Rahapea Maarja

30. september EPSÜ- REPSÜ

Eestimaa psühholoogiarebased ühinevad!

30. septembril toimub legendaarne, iga-aastane EPSÜ-REPSÜ, kus Tallinna ja Tartu psühholoogiaüliõpilased ulatavad teineteisele käe.

Ükskõik, kas Su pea on juba hall või oled alles udusulis epsükas, tule kohale ja aita välja kutsuda EPSÜ vaim, et ka rebased teda tundma saaksid!!

Tallinnas koguneme kell 16.45-17.00 Tallinna Ülikooli U-maja esimese korruse fuajees.

Tartus koguneme 16.15ks Tiigi 78 maja ette.

Registreerimine kuni 22. septembrini e-maili teel epsyrepsy@gmail.com -
kirjuta sinna oma:
Nimi
Ülikool
Kursus
Kontakttelefon
Tallinn või Tartu

Pilet rebasele ja epsükale 25 krooni, teistele 50.

Pileti eest tasumine Hansapanga arvele 112 011 9456. Selgitusse märkida: ees-ja perekonnanimi, epsü-repsü ... nt Rein Rebane, epsü-repsü.
Saaja: Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus

Kui Sul on küsimusi, kirjuta julgelt: epsyrepsy@gmail.com või helista teopeale Tiinale 5232117

P.S. Et tutvumine libedamalt läheks, on lubatud kaasa võtta sotsiaalseid lubrikante*, kehakinnitust saab kohapeal.

EPSÜ Kepsütas ehk EPSÜ Kevadkoolist ja Suurest Kärajast

Järgmise Kevadkoolini nüüdsest umbes aasta!

Ka seekord oli meil vahva. Saime aimu inimkeha erootilisest appelatsioonist reklaamis (ja sealjuures suurest hulgast muist asjust); teame nüüdsest, kuidas meie kaaslased naiste ja meeste suguelundeid kutsuvad või seksi nimetavad ning mida meditsiin seksist arvab.
Käisime vihma käes kanuutamas, grillisime ja tantsisime seksikate lugude järgi ning loomulikult ei saanud me läbi jalgpallita (sest see on veel parem kui seks?)

Suur Käraja valis uue Kuuspea järgmises kooseisus:

Pea - Andres Vegel
Abipea - Marilin Saar
Teopea - Tiina Saluvee
Nõupea - Priit Tinits
Sulepea - Paavo Mardi
Rahapea - Maarja Männiste

Revisjonikomisjon on järgmises koosseisus - Jelena Ivanova, Maris Vainre ja Tanel Visnapuu.

EFPSA National Representative on Mariliin Saar.

NB! Vaata pilte! Vaata VEEL!

Mõnusat suve ja kohtumiseni sügisel!

fotokonkurss ja seminaripäev "Kõik tunded on õiged"

LOE INFOT ja VÕTA OSA :)

EPSÜkad Rootsis ehk neli õhtut nalja

16:30, laupäeval, istusin ma juba D-terminalis ja ootasin valget laeva.
Laev oli tegelikult juba ees, aga seltskond veel puudus, sest teised tulid õigeks ajaks.
Meil oli kaheksa inimese peale kaks kajutit, akna asemel oli nendes peegel, see oli vahva.
MS Romantika alustas vaikselt sõitu. Aega aitas sisustada pakk kaarte.
Tantsushows säras meie oma Diina ning kastide edasiandmise võistluses oli EPSÜ samuti esindatud.

Laevasõiduga kaasnevad merehaigust meist keegi ei põdenud. Randudes Stockholmis avaldas loksumine alles mõju- ehk seistes kindlal pinnal tundsid sa endiselt loksumist.

Uni oli veel peal, laeva diskod võtsid öösel palju energiat ära ja magama ei saanud ju ometi minna siis veel :)
Meile sellest ühest ööst laeval veel ei piisanud, ka meie odav hotell/kallis hostel oli laev, mis oli Läänemere äärde pargitud. Heaolu ühiskonnale kohaselt olid enamus kohti pühapäeva õhtul suletud. Küll aga nägime me ära kuningliku vahtkonna vahetuse ning Nobeli muuseumi. Muuseumis oli vahva et seisime mitmekesi seal ühes kohas kui Ivan Pavlovi pildike mööda sõitis, tema sai Nobeli 1904 seedesüsteemi uuringute eest.
Nobeli muuseumiga oli ka see, et kõik tänavad jõudsid lõpuks sinna.
Esimese päeva lõpuks olime me ikka päris väsinud.

Teine päev oli poodlemine ja muu vaatamisväärsuste imetlemine. Esmaspäeval ikka oli näha, et seal on inimesi ka, kõik kihas.
Ilmaga vedas, seal oli nii ilus päikesepaisteline, minul laulsid isegi linnukesed.
Uskumatuid kilde tuli kogu reisi vältel, midagi ei olnud valesti ega pahasti.

Tagasi sõit Tallinna poole MS Victoria I’l algas nagu sinna sõitki, kajutis kaarte mängides. Kuni tuli disko ja show aeg…
Ja siis sai minust Limbostaar- ehk lühidalt olen ma kolmeks nädalaks kipsi pandud :)

Maris, Indrek, Jelena, Tiina, Janno, Priit ja Aavo - tack så mycket ülitoreda ja igavesti meelde jääva reisi eest, teeme seda jälle! Aga limbo tuleb siis vahele jätta.

Vaata reisil tehtud pilte!


Maarja Männiste, TLÜ

Oled rebane või ei ole?

Kiman tramm number ühega Hobujaamast Kretzwaldi peatusesse. Rebastega kokkusaamiseni on jäänud loetud minutid. Tramm peatub. Sammun kiirel sammul TLÜ peamaja fujaeesse lootes näha uudishimulikke psühholoogia rebaseid. Astun uksest sisse ja etskae! mõned isegi kohal! Ja Karlil isegi võileib kaasas! Kuna meie minemine veidike hilineb ja noore rebase Karli kõht on tühi, siis pistab ta võila kohe sealsamas trepil ka nahka :)

Tõsi, meid oli vähe, see-eest meie valduses oli 40kohaline buss ja ees sõit tundmatusse kohta. Meie süüa olid mõned kringlid, juua mõned joogid, tantsida vähemalt 4 muusikaplaati, mängida inimesiühendavaid mänge, rääkida üksteisele juttu, kudrutada ja..

Iga kord kui on EPSÜ üritus, on minu au ja lugupidamine kõigile, kes kohale tulevad. N-ö vanu epsükaid on a l a t i rõõm näha, sama siiras rõõm on näha ka uusi inimesi!

Meil oli suurepärane võimalus kasutada Tamsalu Kultuurimaja suurt saali ja mida me ka tegime. Kuna sellel ruumil oli uks, mis viis maja tagumisse parki, siis peo lõpus käisid mõned tantsupoisid- ja tüdrukud end pimedas pargis jahutamas. Leidsime kiiged ja ronimisturnikad! Võite ainult ette kujutada, millega me siis seal tegelesime. Käed olid lõpuks küll veidi villis, aga süda täis lusti ja puhast rõõmu!

Iga EPSÜ ürituse järel tunnen, et mõni inimene on saanud veel kallimaks kui ta oli enne. See on tähtis.

Vaata teisi põnevusi!

Jelena Ivanova, TLÜ

“Kes Teist kenadest neiudest veel vabad on?”

Sõites tagasi EPSÜ-REPSÜlt kasutan võimalust ja panen kirja ka mõned mõtted oma esimesest kohtumistest epsükatega. Ka epsükad on eestlased, kes tihtipeale ei saa alguses vedama, kuid hiljem ei saa aga jällegi pidama. Esimesed muljed ei olnud tingimata ülevoolavad, kuna tundus, et inimesi koguneb vähem kui esialgselt plaanitud.

Igaljuhul, pärast mõningast ootamist seadsimegi oma sammud teele. Just nimelt teele, sest sihtpunkti hoiti meie eest kiivalt saladuses. Pikk ja lõbus bussisõit sai sisustatud jäämurdmismängudega stiilis “Kes Teist kenadest neiudest veel vabad on?” ja “Kas Teie lapsed on veel vallalised ?” Eks igaühel ole oma huvid. Kuid mida aeg edasi, seda segasemaks muutus olukord: buss muudkui sõitis ja sõitis, maantee äärest libisesid mööda märgid, mis ütlesid “Tallinn 50 km” ja “Tallinn 80 km” ja enamgi. Pärast pooleteist tunnist sõitu selgus, et meie tänane õhtu möödub Tamsalus, mis on muide täpselt sama kaugel Tallinnast kui ta on Tartust.

Tamsalusse jõudes saime ennast kiiresti sisse seatud kohalikus kultuurikeskuses ning õhtu võis alata. Õhtu jooksul sai näha nii mõndagi: hoogsaid jive-samme, lõbusaid seltskonnamänge, ohtraid põsemusisi ning tähelepanelikud inimesed märkasid ka kuidas mõned tüdrukud kostitasid poisse kõrvakiiludega. Isegi allakirjutanut “õnnistati” ühe sellisega. Kui nüüd eht-eestlaslikult viriseda, siis tuleb tunnistada, et kahjuks alahinnati näljaste tudengite suutlikust süüa kringlit ja juua koka-koolat, kuid kindlasti on tegemist selliste tühiste vigadega, mida saab alati parandada. Kindel on aga see, et mina jään ootama juba järgmist EPSÜ-REPSÜt ning järgmisi rebaseid, keda kogu see trall ees ootab.


Karl Läll, TLÜ