Mu südames on EPSÜ! EPSÜ! EPSÜ!
Soovin Sulle palju õnne sünnipäevaks!
Sa sündisid täna 16 aastat tagasi! Ma arvan, et Sinu loomine ja elushoidmine oli sel ajal tõeline kangelastegu - liikmed asusid nagu praegugi erinevates linnades, e-mail ja pidev ligipääs internetile arvatavasti paljudel puudus, mobiilidest rääkimata. Ometi kuidagi neil see õnnestus - korraldati pidusid, koolitusi, käidi mööda Euroopat reisimas jne..
Võiks arvata, et Sinu elu nüüd palju parem - meililistid, smssid, koduleht, orkut, facebook.. Nii lihtne on Sul oma olemasolust ning tegemistest peaaegu et kõigile psühholoogiaüliõpilastele korraga teada anda. Ent ometi pole kõik psühholoogiaüliõpilased Sind omaks võtnud, nii mõnigi ei tea isegi, et Sa eksisteerid.. Võid selles ainult iseend süüdistada - oma päid, kellel ei ole Sinu jaoks piisavalt aega, oma nulli ümber kõikuvat eelarvet ning vähest aktiivsete liikmete hulka.. Ent ma olen üsna kindel, et need asjad on alati nii olnud - peadeks saavad ikka need tublid psühholoogia üliõpilased, kellel on musttuhat muud asja ka pooleli, raha pole Sul kunagi lademetes olnud ning aktiivsete liikmete hulk..
Aga mu armas EPSÜ, ei tasu siiski enda vastu liiga karm olla! Sa jääd mõningate psühholoogiaüliõpilaste jaoks märkamata mitte selle pärast, et Sul midagi viga oleks, vaid sellepärast, et nad on muust lärmist poolpimedaks ja kurdiks löödud.. Ülikoolides on koridorid kaetud plakatitega, üks kirevam kui teine .. E-kirjakastidesse tuleb igapäev nii palju kirju, et lihtsalt ei jõua kõigisse süveneda.. Ja vaesed esmakursuslased! Nende pärast käib esimestel kuudel lausa verine võitlus - rebasenahast tahavad omale tükki rabada nii tudengi- kui ka äriorganisatsioonid. Täiesti mõistetav, et teise kuu lõpuks ei taha värske tudeng enam põhimõtteliselt midagi kuulda ühestki organisatsioonist..
Ent ometi, ka ilma säravate hilpude ja suure rahakotita on Sinus midagi, mis tõmbab psühholoogiaüliõpilasi magnetina.. Sest kuidas muidu oleksid püsinud kõik need 16 aastat ning nii palju arenenud ja tarkust kogunud! Ja nüüd elad ka need ajad üle, kui ülikoolidel kärbitakse eelarveid, nii et tudengiürituste toetamine muutub võimatuks.. Sest aastatega on Sinu juurde kogunenud hallipäised inglid, kes ikka hädast välja aitavad! Ma olen kindel, et kuni Eestis eksisteerib imetajateliik psühholoogiaüliõpilased, püsid ka Sina, armas Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus :)
Palju õnne veelkord!
Kohtume Sinu sünnipäeval, 21. novembril, kell 19.00 Tudengimajas (Raekoja plats 16, Tallinn)
Ikka Sinu,
Tiina Siimar
