“Kes Teist kenadest neiudest veel vabad on?”

Sõites tagasi EPSÜ-REPSÜlt kasutan võimalust ja panen kirja ka mõned mõtted oma esimesest kohtumistest epsükatega. Ka epsükad on eestlased, kes tihtipeale ei saa alguses vedama, kuid hiljem ei saa aga jällegi pidama. Esimesed muljed ei olnud tingimata ülevoolavad, kuna tundus, et inimesi koguneb vähem kui esialgselt plaanitud.

Igaljuhul, pärast mõningast ootamist seadsimegi oma sammud teele. Just nimelt teele, sest sihtpunkti hoiti meie eest kiivalt saladuses. Pikk ja lõbus bussisõit sai sisustatud jäämurdmismängudega stiilis “Kes Teist kenadest neiudest veel vabad on?” ja “Kas Teie lapsed on veel vallalised ?” Eks igaühel ole oma huvid. Kuid mida aeg edasi, seda segasemaks muutus olukord: buss muudkui sõitis ja sõitis, maantee äärest libisesid mööda märgid, mis ütlesid “Tallinn 50 km” ja “Tallinn 80 km” ja enamgi. Pärast pooleteist tunnist sõitu selgus, et meie tänane õhtu möödub Tamsalus, mis on muide täpselt sama kaugel Tallinnast kui ta on Tartust.

Tamsalusse jõudes saime ennast kiiresti sisse seatud kohalikus kultuurikeskuses ning õhtu võis alata. Õhtu jooksul sai näha nii mõndagi: hoogsaid jive-samme, lõbusaid seltskonnamänge, ohtraid põsemusisi ning tähelepanelikud inimesed märkasid ka kuidas mõned tüdrukud kostitasid poisse kõrvakiiludega. Isegi allakirjutanut “õnnistati” ühe sellisega. Kui nüüd eht-eestlaslikult viriseda, siis tuleb tunnistada, et kahjuks alahinnati näljaste tudengite suutlikust süüa kringlit ja juua koka-koolat, kuid kindlasti on tegemist selliste tühiste vigadega, mida saab alati parandada. Kindel on aga see, et mina jään ootama juba järgmist EPSÜ-REPSÜt ning järgmisi rebaseid, keda kogu see trall ees ootab.


Karl Läll, TLÜ